26 BONA XHOSA - July 1999
LUMKELANI OOMASHONISA
zamashishini asakhasayo abolekisa ngemali, ukhumbula oko. Ndifowunele le nkampani eyandinika inombolo yayo yeselula. Bathi banokundinceda msinya kwanenzala yabo ayixhomanga, banokundiboleka i-R4 000. Emandikwenze kukuzalisa ifomu ndize ndiyifeksele kubo.
Ndenjenjalo kodwa andizange ndincedwe leli shishini. Qho ndibafowunela, iselula yabo ayiphendulwa. Ndagqibela ngokuyeka ukubafowunela.
Kodwa phantse emva
kweenyanga ezimbini, ndothuka ndakufumana incwadi evela kwinkampani yamatyala ifuna ndihlawule i-R4 000 yekhompyutha endiyithenge kwinkampani eseThekwini.
Kwandimangalisa oku kuba andizange ndiyibolekwe imali! Kwaye ndingazange ndithenge khompyutha eThekwini.
Ndiyifowunele le nkampani eqokelela amatyala neseJohannesburg, ndade ndakhetha ukuya kubabona ubuso ngobuso. Bandibonisa ifomu eyayizalisiwe yemali eyayibolekelwa ukuthenga ikhompyutha.
Yayibukeka ifana nendayizalisayo xa ndandisenza isicelo semali-mboleko ngaphandle nje kokuba igama lale nkampani kwanedilesi zazahlukile. Zonke iinkcukacha zam kwanokukhutshelwa kwesignitsha yam yayiyelele kuyo kodwa ingasiyiyo endayizalisayo.
Sazama ukuzingela umnini wenkampani ebolekisa ngemali kwanale yekhompyutha kodwa ngokukhawuleza emva koko kwathiwa usweleke kwingozi yemoto. Ngethamsanqa, le nkampani yemalimboleko yathi ndingabi sayihlawula imali ekwabolekiswa ngayo kusetyenziswa igama lam.

lmeko enjengale bubuqhetseba obufanele bubikwe emapoliseni, sitshilo isithethe seDTl. Kodwa kwakhona, zama ukufumana inkcazelo ngombolekisi wemali phambi kokuba uzalise iifomu.
Abathengi kufuneka lo mba bawuse emapoliseni okanye kwiofisi yemicimbi yabathengi ekwiphondo labo, sitshilo isithethi seDTl. Kodwa xa umthengi efumana umsila wengwe ngetyala elinje, kunyanzelekile aye enkundleni aye kuchaza isizathu sokuba angahlawuli.

lSebe loRhwebo Namashishini linethemba lokuzama ukulawula amashishini asakhasayo abolekisa ngemali ngokuwanyanzelisa abhalise kwiMicro-lenders Regulatory Council nesasekwayo sithetha nje. Eli bhunga Iinabantu abakhethwe ngurhulumente namalungu amashishini kwanabameli babathengi. Usihlalo weli bhunga, uNkuku Sowazi, uthi injongo kukuseka imithetho nezikhokelo ezilungileyo nezingenankqatho - kodwa unenkolo yokuba ukunyanzelisa inkqubo yamaxabiso, nkqu nakuba oku kwenzeka kumashishini ambalwa oqoqosho, kuya konakalisa amalungelo asemthethweni okuba ababolekisi bangenzi ngeniso.
IDTI ibona ibhunga elitsha elilawulayo njengenyathelo eliya kwicala elilungileyo.
Xa ishishini elingenamithetho njengeshishini lokubolekisa ngemali libekelwa imithetho, kungenzeka kubekho amashishini aqhubekayo nokusebenza ngokungekho mthethweni, sitshilo isithethi. lsizathu sokubhaliswa kwezi nkampani kukuba sifuna iinkampani eziza kusebenza phantsi kwemithetho. Kuba umthetho osaqulunqwayo ufuna abababolekisi ngemali babonise iilayisensi zabo, abathengi noko baya kuba neqonga abanokuma kulo xa umbolekisi ngemali engayithobeli le mithetho.U
INDAWO ONOKUNCEDWA
KUYO:
Business Practices Committee
(012) 31O-9570

Consumer Atfairs offices

EASTERN CAPE

Bisho

East Lonclon

Port Elizabeth

Queenstown

3984/516

Umtata

FREE STATE

Bloemtontein

GAUTENG

Johannesburg

Shoshanguve

KWAZULU-NATAL
Durban	(031) 305-5551
Kokstad (03772) 741 60
MPUMALANGA
Nelspruit (013) 752-3761
Witbank (01 3) 690-2595 NORTH WEST
Mmbatho (0140) 81-2324/5/6

NORTHERN CAPE
Kimberley (0531) 82-2566
Springbok (0251) 22543
NORTHERN PROVINCE
Ghiyani (0158) 23131
Lebowakgomo (01 5) 633-7993
Nylstroom (014) 717-2340
Pietersburg (015) 295-7003
Thohoyandou (0159) 21 051
WESTERN CAPE
Cape Town (021) 483-3945
UNGATSHONI GQITHA EMATYALENI
L1 Abathengi kufuneka bangaboleki mali ukuze bahlawule amatyala abo. Kubalulekile ukuba abathengi babe noqingqo-mali olusengqiqweni ukuze bangazifaki ematyaleni. Kungcono ukuthenga izinto kanye ngexesha uze uzihlawule phambi kokuba uphinde uboleke.
L1 Maxa wambi ababolekwa imali bahlawula ngemivuzo yabo yonke kubabolekisi. Oku kuyingozi kuba kuthetha ukuba qho ngenyanga kofuneka baqhubeke baboleke ukuze baphile. Oku kwenzeka kakhulu xa uhlawula inzala exhomileyo.
L1 Omnye umba ongemthetho kukuthatyathwa kwelD yakho, nto leyo ertgavunywa ngumthetho obizwa ngokuthi yildentification Act nomiselwa liSebe IeMicimbi yekhaya. Ukugcinwa kwekhadi lakho lasebhanki kona kusisibambiso kwaye umthetho awuchasananga nako.
(0401) 99-2567
(0431) 42-0340
(041) 33-8891
(0451) 838-

(0471) 23524 (051) 403-3576

(011) 355-8008 (012) 799-7406
28 BONA XHOSA - July 1 999
M
 HLAWUMBI ukhe umve kunomathotholo okanye ufunde ngaye kumaphepha-ndaba - kodwa ngoku umel ukuba uyazibona iziva ezisemzimbeni kaNomawethu Fanti ekuthiwa zenziwa ziinaliti zokuthunga ezisemzimbeni lwakhe.
Oku kuyinyaniso kwaye akungomlingo kuba nkqu nakwiX-reyi ziyabonakala iinaiti kumarhorho1 esiswini nakwamanye


UNomawethu usibonisa isilonda esisebeleni abakholwa ukuba nonina senziwa yinaliti eyayiphuma.
amalungu omzimba. Ogqirha baxakene nento kwaye kunzima nokuyitsho ukuba yintoni ebangela le ngxaki. URose Fanti ongunina kaNomawethu uthi usapho lwakhe luxakiwe sesi simanga njengoogqirha.
Asazi ukuba zamngena njani ezi naliti. Saqala ukuzibona emva kokuba enziwe iX-reyi.
Esi simanga seenaliti esizemzimbeni kaNomawethu waseKhayelitsha eKapa onama-26 nongaboniyo kakuhle ziqale ukubonaWanika isiqinisekiso sokuba awophukanga umlenze wakhe eSite B Day Hospital eKhayelitsha. Nangona kunjalo unina wacetyiswa ngugqirha ukuba amse eMichael Mapongwana Day Hospital eKhayelitsha apho wafika kwathiwa makamse eGroot Schuur.kulapho ke kwabhaqwa ukuba uneenaliti emzimbeni ezingaziwayo ukuba zivela phi 


Bebusoloko bunamahla ndinyuka
ubomi bukaNomawethu onelizwi
eliphantsi nongumntwana wesibini
ebantwaneni bakaRose abathathu. Xa wayeneminyaka emine ubudala wahlaselwa sisifo samehlo esamenza wangaboni kakuhle. Kungoku nje uphatha intonga xa ehamba yaye ufunda kwisikolo sabantu abagogekileyo. lmeko kaNomawethu imfake kwenkulu intlupheko unina. Nguye ogcina uNomawethu kangangokuba uyanyanzeleka ukuba asoloko
	ephuma phambi kwexesha empangelweni ukanti neendleko
zokumsa ezibhedlele zimshiye engumpha
BONA XHOSA - July 1999 29
uchutyiwe. Njengomzali ongenamyeni uthwele nzima gqitha kuba kufuneka ehlawule nemali yesikolo yomntwana wakhe omncinane, uKhanyiso.
Oogqirha abaxilonge uNomawethu abathi abafumani ukuba zangena njani iinaliti emzimbeni wakhe yaye ngokutsho kukaAose babeka izinto ngezinto. Baqala bathi mhlawumbi waziginya ezama ukuzibulala. URose wayiphika Ioo nto kwaye noNomawethu uyayiphika. Kwabakho nabathi umele ukuba wahlatywa ngabantwana besikolo ngeenaliti esemncinane, qha umnqa ngowokuba akuzange kubonakale
zinaliti kwiiX-reyi ezenziwe ngaphambi kukaAgasti 1998.
Akukho naliti zingasuka zizingenele emzimbeni. Kukho into eqhubekayo kuNomawethu esingayaziyo thina. Ubusazi ukuba intombi yakho inezinto eziyintsimbi ngaphakathi enyameni? wabuza watsho omnye ugqirha kuRose.
UGqr. A. Aboo oyintloko yecandelo labenzakeleyo eGroote Schuur apho uNomawethu wenziwa iX-reyi naye ume nematha sesi simanga: NguNomawethu kuphela owaziyo ukuba zangena njani kuye ezi naliti. Kunzima kuthi ukuba singayichaza siyithini into enje.
	URosa akasazi ukuba ufanele
alufune phi uncedo. Ukhe wamsa uNomawethu nakumfundisi wenkonzo yabo, kwaye umse nasegqirheni nangona oko kuchasene nenkolo yakhe.
UMaDlamini olixhwele laseKhayetitsha wenzela uNomawethu isela lokusela. Ndiyakholwa ukuba uyathakathwa, watsho uMaDlamini othembisa ukuba ezi naliti ziza kuphela nganye nganye.
UMaDlamini uthe emva kokusebenzisa amayeza akhe wathi makaphinde asiwe kwiX-reyi uNomawethu. Bamangaliswa kukufumanisa ukuba inaliti engentla kwentliziyo yakhe yophukile ukanti engezantsi igobile. UMaDlamini uthe liyeza lakhe elenze ukuba zophuke ezi naliti.
Kuthe ngoFebruwari walo nyaka kwabonakala umngxuma ebeleni likaNomawethu obunamaxesha okopha igazi. URose ucinge ukuba kufanele ukuba kukho inaliti eza kuphuma kuwo kuba uNomawethu ubenaxesha okuva into ehlabayo kuwo. Nangona uthe xa esiya kwiX-reyi eGroote Schuur kwabonakala ezinye iinaliti emzimbeni kaNomawethu. UMaDlamini uthe ezo naliti zizijungqe zeenaliti ezophukile, kodwa oogqirha babe besame nematha.
uGqr. Nicole Burger owambonayo uNomawethu eGroote Schuur uthi ezi naliti aziyongozi kuba zingaphakathi kolusu. Uyayiphika into yokuba waziginya ezo naliti kuba uthi ngezisesiswini. Xa sizama ukuzikhupha ngotyando kuya kufuna asikwe kwiindawo ezininzi, ngoko kufuneka sizikhuphe nganye nganye size senze utyando xa kukho usulelo esilubonayo, utsho uGqr. Nicole.
Ukususela oko wakhe wathetha kunomathotholo ngengxaki yakhe, uNomawethu ufumana iileta ezivela kulo lonke .eli ebantwini abamcebisa iindlela angazikhupha ngazo, abanye bambalisela iingxaki ababenazo bona.
Zinomdla iileta endizifumanayo kwaye abantu abazibhalayo bayavelana nam. Abanye bandixelela ukuba bayandibeka emithandazweni, utsho uNomawethu. 
 UNomawethu ongaboniyo kakuhle nophatha intonga xa ehamba ngoku uvelelwe sisimanga esibhide oogqirha sokuba neenaliti emzimbeni. Unina uRose unethemba lokuba ukho umntu oya kuthi gqi ancede intombi yakhe.
32 BONA XHOSA - July 1 999
E
 JONGENE nentlungu yokusweleka komyeni wakhe kwingozi yemoto, eli bhinqa liselula lijongene nenye intlungu yokunziwa ikheswa luluntu endaweni yokumnceda nokumxhasa.
Mhlawumbi ukujongana naloo nyaniso akuzange kumothuse uMaggie Nkwe, ekungoku nje onabantwana abathathu noyinkosikazi kaDavid Nkwe, onguBishophu wamaTshetshi eKlerksdorp. Njengenkosikazi eselula kamfundisi ohlala eSoweto, uMaggie Nkwe uzenzele uxanduva lokufowunela abahlolokazi abaselula abaziyo ukuze eve indlela abaphila ngayo emva kokuswelekelwa ngamadoda abo. Amabali abo alusizi amchukumise kakhulu. .
Amaxesha amaninzi ubezifumanisa enyanzelekile ukuba anganiki nje ingcebiso nenkxaso ekude, koko bekufuneka atyelele abahlolokazi abaxhelekileyo. Ngamanye amaxesha ebekwazi ukuthumela amakhosikazi ebantwini abanokuwanceda okanye kwimibutho anokufumana uncedo oluthe vetshe kuyo.
Kodwa amaxesha amaninzi inkosikazi eselula ibiye indibuze ukuba ndazi njani ukuba ifuna umntu eza kuthetha naye imphalazele intlungu yayo. Eyona ngxaki yala makhosikazi ibikungakhuseleki ngenxa yeengxaki ngeengxaki ebekufanele bamelane nazo nentlalo embi azifumanisa ekuyo kwakusweleka amadoda awo,
Ukuba ngumhlolokazi yintlungu enkulu
- ukulahlekelwa
ngumntu
obumthanda uzibone sele
ulikheswa eluntwini.
Kungokunje kukho umbutho omtsha
onceda
abahlolokazi
	bazakhele ubomi
BANGABAH LOLOKAZI
ukhumbula atsho uMaggie. Ngaphandle kwezi zinto, uMaggie
wothuka akubona intlungu enje isenzeka kuye - kuba yayingumkhwenyana wakhe owasweleka kwingozi yemoto yaza intombi yakhe yaphethwa okomntu oneqhenkqe. (Abakowabo basazimisele ukumkhusela kangangokuba abanakulipapasha igama lentombi yabo).
Ndandingabuqondi ubunzima intombi yam engene kubo. Ukutshintsha ngephanyazo kwempatho yabantu bakowabo umyeni wayo kwakusothusa, ukhumbula atsho uMaggie.
Nangona engakhange alinxibe izila, waye wenziwa ikheswa luluntu. Nditsho nezihlobo zakhe zimxelele ukuba angayi kwiindibano zabo. Ubephethwe njengabantu abanxibe izila. Bekungathi kukuphela kobomi kuye.
Intombi kaMaggie ebineminyaka ephakathi kwama-30 ngexesha lale ntlekele ibuze umama wayo ukuba ngaba kukho into embi .eyenzileyo na.
Ndizibone ndisengxakini enkulu ndizama ukufumana izisombululo zale ngxaki. Ndikwakhathazeke kakhulu ngokwasemphefumlweni njengomama ngexesha lokuzila kwentombi yam,
Kubalisa uBONGANI KA
LUKHELE	%
Kufote uMUSA HLABANE
KODWA
BAJONGE
LUKHULU
Omele amalungelo abantu
- ongusihlalo weNational Widows Forum of South Africa, uMaggie Nkwe, uthetha nabakwaBONA.
